TALO kohtus täna Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaare ning kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Diana Lorentsiga.
Kohtumise eesmärgiks oli TALO soov juhtida tähelepanu, et 2026. aasta palgafondi kasv peaks paralleelselt tagama nii kultuuritöötaja miinimumpalga tõusu kui ka asutuste üldise palgafondi tõusu. Sarnane palgafondi kasv toimus muuhulgas 2023. aastal, kui kultuuritöötaja miinimumpalk tõusis 1400-lt 1600-le (14,29%), siis ülejäänud palgafond tõusis 15%.
TALO ettepanek on tõsta 2026. aastast:
I riigieelarvest töötasu saavate ja riigieelarvest toetatavate (riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, maakonna raamatukogude seaduse alusel riigilt töötasu saavate töötajate), aga samuti kohalike omavalitsusüksuste haldusalluvuses olevate asutustes töötavate kõrgharidusega ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega töötajate töötasu alammäära tõstmist praegu kehtivalt 1600 eurolt 2065 euroni. (Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi keskmise palga prognoos. 2024, sügis).
II Taotleme TALO liikmeskonda kuuluvate asutuste kõrg-ja eriharidusega töötajate, kelle brutotöötasu ületab leppega saavutatavat alammäära – töötasufondi suurendamist vähemalt sama protsendi võrra. See võimaldaks lisaks miinimumil olevatele töötajatele kindlustada inflatsiooni ja elukalliduse tõusu arvestav palgatõus ka kõigile teistele erialaspetsialistidele ja vabakutselistele töötajatele. Töötasufondi kasv 30%.
Kultuuriminister Heidy Purga on rõhutanud, et tema prioriteediks on palgatõus[1]. Palgatõus on sees ka koalitsioonileppes[2].
TALO kui ametiühingu eesmärk on tagada miinimumnõuete kehtestamine. Samas on miinimumtasu kirjas ka kultuuriarengukava 2021-2030. dokumendis[3].
TALO poolne selgitus, miks on oluline fikseerida miinimumtasu ning mitte jätta seda ainult juhtide otsustada:
- Kultuuritöötaja miinimumpalga tõus on selge sõnum.
- Miinimumpalga tõus on inimeste väärtustamist.
- Ainult palgafondi tõstmise sõnum on hägustamine.
- Sarnast skeemi saab rakendada seegi kord nagu eelpool viidatud 2023. aasta kasvu puhul: 1600>2065 ja palgafondi kasv 30%.
- juhtimistööriistana hea võimalus ministeeriumi allasutuste juhtidele otsustada palgafondi üle, aga kas juht peab selle valiku tegema. Kusjuures me ei kahtle juhtide pädevuses.
- Kui juhid hakkavad ise palku diferentseerima ja tõstma, võib see viia ebavõrduseni ja ebaausa konkurentsini.
- Fikseeritud miinimumtöötasu hoidmist on vaja jätkata, sest see on toiminud aastaid ning on kasutusel ka teisteski valdkondades (nt haridustöötajad).
- Alammäära olemasolu tagab noortele ja uutele tulijatele kindla teadmise, milline on tema panuse eest saadav töötasu. Kultuurisektori järelkasvu tagamiseks on vaja stabiilset palgapoliitikat.
- Riigi poolt fikseeritud miinimumtöötasu on eeskujuks omavalitsustele ja võimaldab KOV kultuuritöötajatele läbirääkimisteks selget orientiiri.
- Miinimumtöötasu võetakse aluseks erinevate stipendiumite ja toetuste määramisel (sh Eesti Kultuurkapital)
Kantsler K. Alliksaar kinnitas, et ministeeriumi jaoks on olulised nii kõrgharidusega kultuuritöötajate, kollektiivijuhtide ja treenerite miinimumtasu kui palgafond ning Kultuuri arengukavas 2021-2030 sätestatud eesmärkide täitmise poole liikumise soov ei ole muutunud.
[1] https://www.err.ee/1609706328/purga-kultuuritootajate-palgatous-on-minu-prioriteet
[2] https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/kultuur-loimumine-ja-sport
[3] https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Kultuuri%20arengukava%202021-2030.pdf